SEEMIK on Tallinna Ülikooli uurimisrühm, mis tegeleb jätkusuutliku ühiskonna saavutamiseks vajalike oskuste arendamisega hariduses ja kommunikatsioonis (inglise keeles: Research Group for Sustainability, Environmental Education and Communication Skills)
2013. aastal algatasid Tallinna Ülikooli teadlased Avasturaja. See on õuesõppe võimaluste laiendamiseks mõeldud vabavaraline rakendus (avastusrada.ee), mis lubab õpetajatel luua looduses õpperadu: õpetaja kannab kaardile kontrollpunktid ja sisestab küsimused, millele õpilased peavad vastama, tuginedes sellele, mida nad enda ümber näevad. Sestsaadik on rakenduse abil loodud sadu õpperadu ning neid läbinud tuhandeid õpilasi. Rakenduse loomise ajend oli teadlaste mure, et õpilaste arusaam looduskeskkonnast on puudulik. Kui ühiskonnas napib keskkonnateadlikkust, muutub keerulisemaks mis tahes säästvale arengule suunatud otsuste ja muutuste saavutamine. Kuulates murelikke teateid planeedi olukorrast, mõistame muutuste vajalikkust. Aga kuidas neid ikkagi saavutada?
Poliitikud, ettevõtjad ja elanikkond ei suuda enamasti teadvustada keerukate keskkonnaprobleemide kogu olemust ning kipume leppima liiga lihtsate lahendusega, näiteks prügi sorteerimine või ootus tehnoloogilisele läbimurdele. Sisukamate tegevusviisideni jõudmine eeldab, et mõistame ja muudame seda, kuidas me keskkonnast mõtleme, kuidas tajume seoseid ökosüsteemides ja nende tähtsust meie heaolule.Tagasihoidlikult öeldes on ülesanne hiiglaslik ja nõuab eri teadusvaldkondade osavat põimimist. See oligi tunne, et üksi ei suudeta probleemi kõigutada, mis sundis algse Avastusraja taga olnud teadlasi otsima liitlasi teistest instituutidest. Nii sündis IDU (interdistsiplinaarne uurimisrühm) mille eesmärk on leida uusi teaduspõhiseid lahendusi meie mõtteviisi ja käitumise suunamiseks planeedile paremas suunas.
Mõjusa komplekti jaoks on jõud ühendanud mitu valdkonda: ökoloogid mõtestavad keskkonnaprobleeme ja pakuvad lahendusi, psühholoogid uurivad keskkonnateadliku mõtlemise ja käitumise alusprotsesse, haridusteadlased ja digitehnoloogid töötavad välja ja testivad tõenduspõhiseid õppevahendeid ja -meetodeid ning kommunikatsiooniteadlased katsetavad keskkonnaprobleemidega seotud sõnumite toimivust erinevates sihtgruppides. Uue rühma üks esimesi tegevusi oli vaadata otsa Avastusraja tulemustele. Rakenduse andmebaasi on talletunud kõik küsimused, mille õpetajad on raja kontrollpunktideks loonud, nagu ka õpilaste antud vastused, seega olles suurepäraseks varamuks, mille najal uurida õpetamist.
Esimene taipamine oligi, et kõnekad pole mitte niivõrd õpilaste antud vastused, kui õpetajate koostatud küsimused. Kui keskkonnaharidusliku õppe peamine eesmärk on vajadus toetada mõtlemisoskusi ja keskkonnaalaste kontseptuaalsete teadmiste arengut, siis õpetajate küsimusi vaadates näeme, et need enamasti kas kontrollivad fakte või annavad õpilastele mõne vähe mõtlemist nõudva ülesande (“Pildista õitsvat lille”). Väga vähesed küsimused suunavad õpilast arutlema, eri teadmisi kombineerima, nähtut mõtestama moel, mille käigus tekib sügavam arusaam. Sellise küsimuse hea näide on näiteks “Nimetage inimtegevuse jälgi, mida olete retke jooksul märganud. Milles näete ohtu elustikule?” ja “Kui vaatad tee ääres kasvavaid puid, siis näed, et siin kasvab palju kollast samblikku nimega seinakorp. Miks seda samblikku kasvab siin nii palju ja teisi mitte väga palju?”.
Nüüd, olles tihedate omavaheliste arutelude leidnud ühisosa ja tundes jõudu rahvusvaheliste projektitaotluste toel sirguda täisväärtuslikuks uurimisrühmaks, oleme uueks nimeks valinud SEEMIK. Alles võrseid ajava rühma tegevusi juhib soov mõista säästva arengu jaoks vajalikke mõtlemis- ja kommunikatsioonioskusi ning arendada neid toetavad lahendusi, eelkõige hariduses.
Rühma liikmed on: ökoloogid Jaanus Terasmaa, Mihkel Kangur, Liisa Puusepp ja Maris Morel (LTI Ökoloogia keskus), hariduspsühholoogid Grete Arro ja Elina Malleus (HTI ja LTI), kommunikatsiooniteadlased Arko Olesk ja Esta Kaal (BFM), tõsimängude uurija Triinu Jesmin (DTI) ja sotsiaalantropoloog Aet Annist (TÜHI).
Loe lisaks: Kuidas päästa keskkonnakollapsi kursil olev maailm? (Delfi, 2. märts 2020)
